Triinu SL Õhtulehes 30.08.04

[Merlin ja Helen]

Vanilla Ninja Triinu: «Koju saan alles jõuludeks. Siis kutsun kõik sõbrad külla ja tuleb suur pidu!»<br>
Juba poolteist kuud Vanilla Ninjas Maarjat asendav 15aastane Viljandi tüdruk Triinu Kivilaan ei tee saladust, et on bändi hästi sisse elanud. «Üleöö fännist lauljaks» ei ole siinkohal liialdus. «See oli mu elu unistus!» kommenteerib Triinu sülle kukkunud võimalust, mis ta hoobilt Saksa muusikamaailma absoluutsesse tippu lennutas.
Janar Kiivramees
Reaktsioon on sedajagu ehedam, et kõigest mõni kuu tagasi oli Triinu tavaline gümnaasiumi kaheksandas klassis õppiv tüdruk, kel ette näidata «Miss Model Estonia 2004» teise printsessi tiitel. Sama võistluse eelvoorus avalikustas Triinu, et mängib hästi saksofoni (eeskujuks virtuoos Candy Dulfer) ja unistab modellikarjäärist.
Vanilla Ninja tähelendu juhtiva produtsendi David Brandesi sõnul on Triinus popstaarile vajalik aines olemas.

Juba tuntakse 15aastase (ametlik bändi kodulehekülg ütleb Triinu vanuseks küll 17) tüdruku teravat keeltki. Võib-olla peitubki Triinu senise edu valem just sellessamas mõningases nahaalsuses ja vahetus suhtlemismaneeris, mis produtsendi ära võlus, kuid mis samas ka peavalu tekitab. Näiteks: Triinu on jätnud Bros-Musicu häärberstuudio köögiletile vedelema pooleldi näksitud räsitud välimusega banaani, mis äsja ärganud Brandesile jalamaid silma hakkab. Ärritunud küsimusele, et mis asi see siin nüüd on, saab peremees Triinult vastuse: «Mina tegin.» <br>
«Korista teinekord see banaan ära.» <br>
«Ma hakkan kohe intervjuud andma, see on okei.» <br>
«See ei loe, see ei ole okei!» <br>
Siinkohal järele andnud Triinu seirab produtsenti mõne hetke altkulmu ja ütleb seepeale eesti keeles (Brandesi eesti keele oskus piirdub esialgu ninjatüdrukute õpetatud elementaarroppustega): «Mis siis nüüd juhtus, et ta nii väikse asja peale vana inimest mängima hakkab?» <br>
Tunnike hiljem kuulavad aga Triinu ja Brandes üheskoos uut laulu ning viskavad nalja. Teisiti vist ei saakski, kuna enne jõule tüdruk Saksamaalt tulema ei saa. Nii tihe on töögraafik.

Triinu, mäletad esimest vahetut reaktsiooni, kui sind bändi kutsuti?

«Kui Lenna mulle helistas (plaadifirma Topten initsiatiivil - J.K.) ja küsis, et kas tahad tulla, jäi mul suu ammuli. Loomulikult olin rõõmus ja rääkisin kohe vanematega. Nad olid nõus. No ma olen ikka ülimalt rahul - see oli mu elu unistus! Ma olin varem Vanilla Ninja fänn ka, nii et midagi muud nagu ei oskakski tahta. Lennat ja Piretit tundsin juba varem, olime kontsertidel kohtunud ja seal suhelnud.» <br>
Millal sinuga esimest korda üldse ühendust võeti? Räägitakse, et uue liikme otsimine käis juba ammu enne Tallinna lauluväljaku kontserti, kandidaate olnud mitmeid kümneid?

«Konkurentidest ma küll midagi kuulnud ei ole. Minuga võttis Topten esimest korda ühendust kohe pärast Tallinna kontserti. Olen bändis juba kuus nädalat, mille jooksul oleme andnud Saksamaal kolm kontserti.» <br>
Kuidas see konkursikadalipp siis tegelikult välja nägi? Mille alusel sind välja valiti?

«Eestis olin varem demo sisse laulnud, mille järgi mind üldse kohale kutsutigi. Algul mind teretati, siis vaatas David mind pealaest jalatallani üle, et kas sobin või mitte. Mingit proovi esialgu ei teinudki, ta lihtsalt vahtis mind. Hiljem pidin bassiga vehkima ja ette näitama, mida ma lava peal teeksin. Alles siis, kui olin Eestisse tagasi läinud, helistas David Peetrile (muusikaärimees Peeter Kaljustele - J.K.) ja ütles, et Triinu saab bändi.» <br>
Oled jõudnud sisse elada?

«Oleme tüdrukute ja Davidiga kogu aeg ninapidi koos, vaatame filme, käime väljas restoranis söömas. Muide, söömas käime tavaliselt just öösiti, mõnikord ka kella nelja paiku varahommikul. Ei noh, mulle selline elu tegelikult istub. Esialgu võib-olla oli veidi võõras, sest Eestis ju öösel restoranis istumas ei käida.» <br>
Milline näeb välja sinu argipäev?

«Esinemise päeval ärkame vara ja läheme lennuki või tuuribussiga järgmisesse kontserdipaika. Põhiline aeg kulub meigi ja heliproovi tegemisele. Enne esinemist läheme mõnikord närvi, sest peame nii kaua ootama - või noh, mina muidugi närvi ei lähe...

Oleneb publikust. Pärast esinemist kohe hotelli magama ja hommikul tagasi Weil am Rheini.

Mul on juba üks halb kontserdikogemus ka, kui me esinesime ühel heviüritusel. Publiku suhtumine meid nähes oli umbes selline, et kes teie nüüd säherdused olete. Et mingid beibed hüppavad järsku lavale ja kukuvad möllama. No seal lasti enne meid tõesti väga raju muusikat. See oli nii õudne. Kartsin, et meile antakse kohe peksa! Õnneks lõppes kõik hästi.» <br>
Kuidas koduigatsusega lood on? Enne uut aastat te ju koju ei sõida...

«Koduigatsus tuleb ikka mõnikord peale. Emaga suhtlen ju ainult MSNis. Bändil on praegu nii palju tööd teha, et koju peaks saama alles enne jõule ja sedagi natukeseks ajaks.

Meil tuleb siis suur pidu, sest kolisime Viljandis just oma majja. Kutsun kõik klassiõed ja sõbrad kokku ning teeme seal suure peo. Nad on üliõnnelikud ja uhked - kõik tahavad mind näha! Eks me puhkame bändiga siin ka, sest kojusõit võtab sedavõrd palju aega ja on liiga väsitav, nii et sellel ei ole mõtet.

Kusjuures esinemisi tuleb meil aina juurde, bänd liigub aina ülesmäge. September ja oktoober on praeguseks juba täis.» <br>
Kindlasti saad palju sõimukirju - oletan seda netikommentaatorite valuliku reaktsiooni põhjal, kui uudis Triinust kui uuest Vanilla Ninja liikmest Eesti meediani jõudis.

«Neid saame kogu aeg. Pidevalt kirjutatakse, kui põhja käinud me oleme jms. Ainult eestlased kirjutavad selliseid kirju, nad on nii õelad. Enamik kommentaare, mida Vanilla Ninja kohta loeme, on negatiivsed. Need on inimesed, kes ise ei viitsi midagi teha, pole elus midagi saavutanud või on lihtsalt kadedad. Ise ma kommentaaridest enam välja ei tee.» <br>
Ennist nägin, kuidas jagelesid Davidiga lohakile jäetud banaani pärast. Tuleb selliseid nähvamisi tihti ette?

«Ei tule. Ma ei tea täpselt, mis tal viga on, vist on pea eilsest haige. Tavaliselt võtab ta selle banaani ja sööb ise ära. Ja nüüd ta läks veel elektronkirju lugema, nii et tal võib terve päev paha tuju olla. Aga muidu me Davidiga ei tülitse.» <br>
Tunned, et oled juba kuulus?

«Weil am Rheinis tunnevad meid tänaval kõik ära. Tihti tullakse ka mujalt kohale, et autogrammi küsida. Paar päeva tagasi oli ühel õhtul maja-

esine paksult rahvast täis, vaatasin, et mis värk on. Inimesed tõmbasid juba akendelt ribasid eest ja tegid meist läbi akende pilti. Tõime siis ämbriga vett ja kallasime selle neile kaela, et säh, võtke nüüd! Ise olid nad selle üle jube rõõmsad. Akna taga käiakse tihti vaatamas, teatakse, et siit saab autogramme ja igasugu asju. Eestis tunnevad meid kõik ära, sosistatakse ja näidatakse näpuga. Saksamaal meid igal pool ilma meigita veel ära ei tunta.

Aga õige pea läheme siit ära, sätime end oma majja sisse (Vanilla Ninja liikmed kolivad 1. septembrist David Brandesi juurest kolmekorruselisse majja - J.K.), siis saame rahu...» <br>

[Merlin ja Helen]

ARTIKKEL JÄTKUB:

Produtsent: «Kõhutunne ütles, et Charlene ei ole ikka see õige.» <br>
Istume Eesti meediale seni kättesaamatuks jäänud Vanilla Ninja produtsendi David Brandesiga tema kodulinna ühes baaris. Brandes kiidab tüdrukutebändi uut liiget Triinu Kivilaant ning valutab südant Vanilla Ninja imago ja tuleviku pärast.

David Brandes on eestlastele eelkõige mees, kes on viinud Vanilla Ninja Saksa muusikaedetabelite absoluutsesse tippu. Eesti ajakirjanikel pole seni õnnestunud temaga ühendust saada, sest Brandesi ja Eesti vaheliseks lüliks oli bändi endine mäned?er Renee Meriste.

Vanilla Ninja kodupaigaks on nüüd Ðveitsi piirist mõne kilomeetri kaugusel asuv Saksamaa väikelinn Weil am Rhein. Taamal metsakas mägi, selle jalamil ploomiistandus ja kirgasrohelised kapsapõllud - produtsent David Brandesi kodu (mis samas ka Bros Musicu residents, mille maa-alusel korrusel on stuudio) hakkab möödujale hästi silma. Kandilise, suurte akende ja basseiniga kahekorruselise valge maja ees seisavad alati ilusad autod ja päevast-päeva võib külaliste hulgas näha sakslastele hästi tuntud kuulsusi.

Eesti muusikaärimehed räägivad Brandesi külalislahkusest ja mehe väsimatust pidutsejaloomusest legende, nagu ka tema pruunist õõvatekitava välimusega mozzarella`st, mida ta külalistele peohoos valmistab. Ja et mees ei jäta baaris kunagi tippi. Vanilla Ninja tüdrukud teavad öelda, et Davidile meeldib kihla vedada, ja et tal on kuri komme neid ka võita. Lenna näiteks on kuulsale Weil am Rheini produtsendile võlgu kuuekäigulise lõuna ja on pidanud Brandesi kodus muru ära niitma. Ka Piretit ootab ees põrisev niiduk. Lisaks on Piret sunnitud juhul, kui singel «When Indians Cry» tuleb järgmisel nädalal plaadimüügiedetabelis TOP 3 hulka, ära jooma viis klaasi õlut ja viis pitsi kohalikku likööri. «See saab väga rõve olema,» kardab ta.

Brandesi tööpäevad kestavad praegu hiliste öötundideni, sest äsja tuli müüki Vanilla Ninja DVD (oktoobris jõuab see ka Eestisse), millel juuni alguses Tallinna lauluväljakul toimunud kontsert. Nokitsemist vajab ka bändi uus lugu, millel pole esialgu veel sõnugi, ainult pealkiri ja taustmuusika.

«Vanilla Ninjat ja Bad Boys Blue'd ei anna võrrelda, need on kaks täiesti erinevat projekti,» räägib Brandes, kui istume bändiga ühes suitsuses, kuid hubases Weil am Rheini baaris. Naaberlauas olevad 30-35aastased mehed ei saa ninja-tüdrukutelt silmi lahti. «Bad Boys Blue plaati müüdi 90ndatel mitmeid kordi rohkem, samas on plaatide müüginumbrid aastatega kõvasti vähenenud.» Bad Boys Blue albumil oli omal ajal palju raskem esikümnesse tõusta kui praegu Saksamaal peatselt kuldplaadi tiitli saaval Vanilla Ninja «Traces of Sadnessil». <br>
Palju kära tekitanud bändi endise lauljatari Maarja Kivi rasestumine oli Brandesi sõnul neile muidugi suur löök, kuid mitte ülesaamatu. Laulmises oli põhirõhk selleks ajaks juba Lennal.

«Arvan, et olin esimene, kes Maarja lapseootusest teada sai,» meenutab Brandes. «Üks töötajatest rääkis mulle, et Maarja oli pärast ühte kontserti oksendanud. Siis panin tähele, kuidas ta näonahk muutus. Ja ta hakkas üht-äkki palju sööma - varem ta vaevalt puutus toitu. Hakkasin aimama, et midagi on viltu.» <br>
Algul Maarja eitas rasedust. Hilisem ülestunnistus tõi kaasa tüli ja pisarad, millest Brandes ja tüdrukud eriti rääkida ei taha. Pikka aega Vanilla Ninja mäned?erina samuti Saksamaal olnud Renee Meriste tõmbus bändist eemale ja jätkas tööd Records Hulgi firmas.

«Arvan, et kui inimene tahab last saada, ei ole see probleem, palun väga,» räägib Brandes. «Ma ei arva, nagu oleks lapsesaamine ebaprofessionaalne, tõesti ei arva.» <br>
Pärast Maarja lahkumist kiiruga korraldatud uue bändiliikme konkursikadalipust väljus edukalt Triinu Kivilaan, kellel Brandesi sõnul kõik vajalik olemas, ka Maarja välimus. Aga Charlene?

«Kõhutunne ütles, et Charlene ei ole ikka see õige,» seletab Brandes sõnu otsides. «Sellega on samamoodi nagu lauludega, lihtsalt tunned õige inimese ära. Laulis ilusti, aga midagi oleks nagu puudu olnud.» <br>
Soov pürgida täiuslikkuse ja maksimaalse tulemuse poole on see, mis Vanilla Ninja nii kaugele viinud. Muusikaäri on karm. Müüginumbrid on alati kõikuvad ja sõltuvad harva loogikast. Brandes toob näite uuest «tegijast» Saksa muusikaturul - Dieter Bohleni konkursi «Neu-Star» võitnud Alexanderist, kelle plaat oli esimesel nädalal müügiedetabelis esimene, teisel nädalal aga 10. ja siis juba 20. kohal. «Koht edetabelis ei loe,» on Brandes veendunud. «Loeb stabiilsus. Vanilla Ninja oli esimesel nädalal 3., siis 10., aga järgmisel nädalal jälle TOP10s ja jääb sinna kauemaks. See loeb.»<br>

[lahekiisu]

Suht tore artikkel.
Aga üks asi on ikka väga nõme. See, et Triinu jättis oma banaani sinna.. Nojah. Minumeelest.
Aga pildid ja jutt on muidu lahedad küll!

[Kxtu]

hm. nüd peale selle artikli lugemist ma nagu ei oskagi enam triinu kohta midagi arvata. huvitav on see kuidas ta üldse sendele küsimustele vastas.. see oli lihtsalt nii... eih tea enam..
aga eriti lahe pilt oli see lennast ja piretist. pirksil on nii süütu nägu peas.. aga lennal.. tundub et piret lennal vist nagu ästi järsku tõmbas pea taha ja panin noa sinna ning lennal on tõesti sähuke nägu ees et mida mida mis see piret nüüd teeb.. irw. hea pilt tegelt ;D